Küberkaitse

Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. Õnneks ei ole tänaseni ühtegi arvutitevahelist sõda veel toimunud, on olnud üksnes ulatuslikke rünnakuid. Aga suure sõja oht on üha reaalsem. Saates uuritaksegi, kuidas meie arvutiteadlased võimalike küberrünnakute ja kübersõja vastu valmistuvad. Ja kas kunagi võib tekkida olukord, kus omavahel sõdivad arvutid, kelle eest küberruumi kaitsta püütakse, võivad inimest ennast või tema intellekti üle trumbata ning kontrollima hakata.
Vaata lisaks: NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus (K5)

Arne Asper küberkaitsealastest süsteemidest

TTÜ Küberneetika Instituudi baasil loodi 1997. aastal firma Cybernetica, mis pakub tööd n.ö. kübersõduritele. Tegu on firmaga, kus küberkaitse ja andmeturbesüsteemidega tegeletakse igapäevaselt. Koostööd on tehtud ka näiteks Eesti riigi infosüsteemide ametiga avalikus sektoris pahavara tuvastamise süsteemi loomiseks. Samuti on Cybernetica poolt loodud Eestile ka totaalne kriisiabi platvormi mudel, mis tagab, et hädaolukorras oleks staabis pidevalt olemas pilt kogu riigis toimuvast. Arne Asperi sõnul on küberkaitsega tegelemisel olulised nii teadustöö kui ka praktilise arendustöö tegemine, sest just praktilised asjad on need, millega tegelevad ründajad. Järgnevas videos räägibki Arne Asper sellest, kui kaitstud me tema meelest tänases maailmas oleme ja milliseid tarkvaralisi lahendusi Cyberneticas välja on töötatud. Lisaks ka natuke juttu krüptograafiast.

Rain Ottis kübersõjast

Kui küberterrorism ja kübersõda ohustavad meid hetkel pigem teoreetiliselt, siis täiesti kindel on, et spionaaž, luure ja küberkuritegevus on praktilised ja igapäevaselt reaalsed ohud. Järgnevas videos selgitab Rain Ottis nii teoreetilisi kui ka praktilisi küberohte, millega valitsuste tasemel tegeletakse. Muuseas vastates põhjalikult ka järgmistele küsimustele:

  • Millised on kübersõjas kasutatavad relvad ja kuidas küberruumis sõda peetakse?
  • Kuhu ja kuidas võiks klassifitseerida 2007. aastal Eestile tehtud rünnakut?
  • Mis on küberkaitse?
  • Millistel seisukohtadel on rahvusvahelises küberdebatis NATO, Hiina, Venemaa ja Euroopa Liit?

Akadeemik Enn Tõugu arvutite ja küberkaitse arengutest

Akadeemik Enn Tõugu, kes on arvutitega tegelenud alates 1959. aastast usub, et häkkimine on tänapäeval midagi sellist, nagu keskajal oli mõõga käsitlemise oskus- see on turvalisuse seisukohalt väga vajalik oskus.   Ta osales TTÜ küberkaitse magistrikava välja töötamises ja on nüüd lisaks töökohale TTÜs ametis ka NATO küberkaitsekeskuses. Järgnevas videos vaatleb ta seda, kuhu arvutid on arenenud ja arenemas pisut filosoofilisemas võtmes, sukeldudes mõneks minutiks ulmelisse stsenaariumi, kus arvutid kontrollivad maailma.  Magistriõppest ja Eesti rahvusvahelisest mainest rääkides ei saa muidugi üle ega ümber ka 2007. aasta sündmustest, kuid lisaks sellele räägib ta tiba juttu ka sellest, kuidas küberturvalisus puudutab nii-öelda tavalist inimest.

Risto Vaarandi pankade küberkaitsest

Risto Vaarandi töö on seotud süsteemide seire ja monitooringuga. Tema ülesandeks on tuvastada võrguliikluses tavapärastest mustritest erinev käitumine ning märgata ohte enne, kui need reaalsuseks saavad.  Risto Vaarandi on õige inimene, kellelt uurida, kui kaitstud meie raha siin Eestis siis on? Otsestest häkkerite poolsetest rünnakutest pankadele enam rääkida ei saa, sest sellest on häkkerid vähese tulu tõttu loobunud. Kuid hästi turvatud pankadest on tavatarbija hoopis rohkem haavatavam. Risto Vaarandi räägibki erinevatest ohtudest ja mustadest stsenaariumitest, mille suhtes tuleb tähelepanelik ja ettevaatlik olla.

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituuton teadus- ja arendusasutus, kus uuritakse mehaanikat, juhtimissüsteeme, arvutiteadust. TTÜ Küberneetika Instituut loodi akadeemik Nikolai Alumäe initsiatiivil ja alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia (toonase ENSV Teaduste Akadeemia) instituudina 1. septembril 1960. 1997. aastal korraldati KübI ühinemise kaudu ümber autonoomseks teadusasutuseks…Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Mis nime kandis mullu mälumängu „Jeopardy“ parimaid kilbareid võitnud IBM superarvuti?
  2. Kuidas iseloomustab akadeemik Enn Tõugu „agente“ ja milline oli nende esimene suurem ülesanne maailmas?
  3. Kes kirjutas ajakirjas Electronics 1953. aastal artikli „masinatest, mis on targemad enda valmistajast“, kus muuhulgas küsis „kas võime õppimiseks tuleb kanda masinasse masina väga eriotstarbelise korraldatuse teel või võib ilmutada kalduvust õppimiseks masin, mille korraldatus on tunduval määral juhuslik?“

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Lisalugemist ja -vaatamist

Küberkaitseõppus: Eestist rünnatakse välismaa ettevõtteid (Postimees, 2012)
Millal algab kübersõda? (Eesti Ekspress, 2010)
Kübersõjas surma ei saa, kuid end kaitsta on raske (Eesti Päevaleht, 2009)

Arvutite mäss – kui reaalne see on? (Õpetajate Leht, 2011)
Kompetentsikeskus on, kus on kompetents? (Eesti Päevaleht, 2008)

Laar: küberkaitse on meie kõigi asi (Postimees, 2011)
Eesti soovib Põhjala lahingugrupi juurde küberüksuse loomist (Postimees, 2011)

Video: Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet räägib küberkaitsest Eestis ja maailmas, uuest küberkaitse õppekavast ja tehismõistuse projektidest.

Video: Jaak Aaviksoo ettekanne küberjulgeolekust konverentsil “Visioonist lahendusteni”.

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium