Pühapäeval 12.02.2012 kell 20:00 ETV eetris oleva “Püramiidi tipus” persooniks on füüsik Madis Raukas, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris luminofoore – materjale, mis kiirgavad valgust. Valgust kiirgavad ained huvitasid Madis Raukast juba Tartu Ülikooli füüsikateaduskonnas õppides. Doktorikraadi sai ta aastal 1997 Georgia Ülikoolis Füüsika-ja Astronoomiateaduskonnas ning nüüd juba ligi 15 aastat töötab ta valgusallikaid valmistavas firmas Osram Sylvania. Aastal 2011 tuli Madis Raukase juhitud uurimisgrupp välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega. Töögrupp avaldas artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas. Tüüpiliselt on see piirkond, kus nii tuntud nitriidide materjalil põhinevad valgusdiood, kui fosfiididel põhinevad valgusdioodid kaotavad efektiivsuse.
Saatest ja Madis Raukasest aimu saamiseks pakume Harvardi Ülikooli peahoone ees salvestatud intervjuulõiku – ülikooli lõpetades võib värske kraadiomanik suunata oma pilgu kas ülikoolide juures tegelevate teoreetilist teadust viljelevate laborite poole või hakata arendama midagi praktilist ja otsustada rakendusliku teadustöö kasuks. Madis Raukas kirjeldab, kuidas USA-s teadlasi erinevates väljundites rakendadakse ja kuidas on tööstusettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö korraldatud.
järgmine saade: Madis Raukas
Pühapäeval 12.02.2012 kell 20:00 ETV eetris oleva “Püramiidi tipus” persooniks on füüsik Madis Raukas, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris luminofoore – materjale, mis kiirgavad valgust. Valgust kiirgavad ained huvitasid Madis Raukast juba Tartu Ülikooli füüsikateaduskonnas õppides. Doktorikraadi sai ta aastal 1997 Georgia Ülikoolis Füüsika-ja Astronoomiateaduskonnas ning nüüd juba ligi 15 aastat töötab ta valgusallikaid valmistavas firmas Osram Sylvania. Aastal 2011 tuli Madis Raukase juhitud uurimisgrupp välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega. Töögrupp avaldas artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas. Tüüpiliselt on see piirkond, kus nii tuntud nitriidide materjalil põhinevad valgusdiood, kui fosfiididel põhinevad valgusdioodid kaotavad efektiivsuse.
Saatest ja Madis Raukasest aimu saamiseks pakume Harvardi Ülikooli peahoone ees salvestatud intervjuulõiku – ülikooli lõpetades võib värske kraadiomanik suunata oma pilgu kas ülikoolide juures tegelevate teoreetilist teadust viljelevate laborite poole või hakata arendama midagi praktilist ja otsustada rakendusliku teadustöö kasuks. Madis Raukas kirjeldab, kuidas USA-s teadlasi erinevates väljundites rakendadakse ja kuidas on tööstusettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö korraldatud.Pikemaks kuulamiseks sobib aga Neeme Raua raadio-versioon intervjuust Madis Raukasega mis oli KÖP eetris 20.01.2012.