Saadete arhiiv
Rakendused navigatsioonis (25.04.2013)
Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud [...]
Sulev Kõks (18.04.2013)
Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt [...]Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia (11.04.2013)
Juba kaks aastat toodab Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega [...]Bioindikaatorid (04.04.2013)
Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis [...]IT rakendused (28.03.2013)
Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. [...]Kliimamuutuste mõju taimedele (21.03.2013)
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada [...]Tehnoloogiad kohtuekspertiisis (14.03.2013)
Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti [...]Uue aja kaardid (07.03.2013)
Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid [...]Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats (28.02.2013)
Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnikainstituudi [...]Vähk (21.02.2013)
Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei [...]Uue põlve päikesepatarei (14.02.2013)
Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. [...]Meditsiinitehnika (07.02.2013)
Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva [...]Biokeemik Tiit Land (31.01.2013)
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna [...]Taimede liigirikkus (24.01.2013)
Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta [...]Psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp (17.01.2013)
Kas ainult inimesed naeravad? Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. [...]Geoloog Alvar Soesoo (10.01.2013)
Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu [...]Materjaliinsener Henn Liiv (20.05.2012)
70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode [...]Eesti kosmoseprojektid (13.05.2012)
Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal [...]Pehmed robotid (06.05.2012)
Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohamakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika Keskuses aga ehitatakse [...]
Arved Raudkivi (29.04.2012)
Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab [...]Püramiidi tipus – küberkaitse (22.04.2012)
Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. [...]
Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa (15.04.2012)
Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase [...]Kõnetuvastus (08.04.2012)
Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. [...]Teedeinsener Arvo Tinni (01.04.2012)
Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, [...]Inimese motoorika (25.03.2012)
Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus [...]Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith (18.03.2012)
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et [...]Urbanist Andres Sevtšuk (11.03.2012)
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas [...]Arvi Parbo (04.03.2012)
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle [...]Kristy Kultas-Ilinsky (26.02.2012)
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: [...]Tehniline kunstiajalugu ehk Bosch või Brueghel (19.02.2012)
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks [...]Madis Raukas – manipulatsioonid valgusega (12.02.2012)
Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse [...]Jonne Kotta – vetikad, kliima ja Läänemeri (05.02.2012)
Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini [...]Põlevkivitehnoloogia Enefit (30.04.2011)
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna [...]Tuleviku filmitehnika (23.04.2011)
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti [...]Tarmo Soomere (16.04.2011)
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju [...]LDI laser-ja optikatehnoloogia (09.04.2011)
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast [...]Thomas Timusk (02.04.2011)
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New [...]Angela Ivask (26.03.2011)
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna [...]Peep Talving (19.03.2011)
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis [...]Henno Sillaste (12.03.2011)
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma [...]Rein Taagepera (05.03.2011)
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. [...]Rando Allikmets (26.02.2011)
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR [...]Endel Tulving (19.02.2011)
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide [...]Mart Min (12.02.2011)
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri [...]Jaan Einasto (05.02.2011)
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. [...]Tõnu Altosaar (01.02.2011)
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest [...]Polaaruurijad (29.01.2011)
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit [...]Mart Saarma (15.01.2011)
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes [...]
Urbanist Andres Sevtšuk
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas tehnikakõrgkoolis – Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Läinud sügisel kolis ta aga Singapuri, kus MITi abiga avati täiesti uus kõrgkool – Tehnoloogia ja Disaini Ülikool. Andresest sai selle ülikooli õppejõud.
Linnu uurides on teda ennast huvitanud küsimus, kas linnageomeetria mõjutab näiteks seda, kuhu rajatakse poed, restoranid ja teenindusasutused. „Ajalooliselt on linnakujundus või linnadisain olnud lähedasem kunstile kui teadusele. Kuid viimastel aastatel on seda just teaduslikumalt uurima hakatud,” räägib Sevtšuk. “Aine, mida ma õpetanud olen, ongi keskendunud sellele, kuidas linna kirjeldada, kuidas linna mõõta, mis aspekte täpsemalt vaadata, kui sellele veidi kvantitatiivsemalt läheneda.” Seekordses saates räägime linnast kui teadusliku uurimise objektist.
Vaata saadet ja lisamaterjali: Urbanist Andres Sevtšuk (11.03.2012)
järgmine saade: Andres Sevtšuk
Pühapäeval 11.03 kell 20:00 ETV eetris olev “Püramiidi tipus” jalutab Bostonis koos linnateadlase Andres Sevtšukiga, kes on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ning seejärel ise ka õpetanud Massachussettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT), maailma ühes mainekamas tehnikakõrgkoolis. Linnu uurides on teda ennast huvitanud küsimus, kas linnavorm, linnageomeetria mõjutab näiteks seda, kuhu rajatakse poed, restoranid ja teenindusasutused.
Enne saadet vaatamiseks valisime sedapuhku ühe pikema intervjuulõigu, mis saates vähe kasutamist leidis – Andres räägib urbanistikast, arhitektuurist, näitustest ja erialastest ajakirjadest mida on kureerinud, rahvusvahelistest projektidest, oma lemmiklinnadest ja ka sellest, mida arvab Tallinna linnaruumi arengutest.Arvi Parbo
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle hoiukarbis on Austraalia kuldmünte. Kuid kui paljud oskavad aimata, et märkimisväärne osa sellest väärismetallist pärineb kaevandustest, mille rajas Eesti mees – tuntuim ja tunnustatuim mäeinsener Arvi Parbo. Tema elu möödus sõna otseses mõttes “käsi kullas”. Eriliste teenete eest Austraalia suurima ja innovaatilisema kaevanduse rajamisel, tootmise juhtimisel ning seeläbi kogu riigi majanduse edendamise eest lõi Inglise kuninganna mehe rüütliks. Kuidas ehitas Sir Arvi väikesest kullakaevandusest üles terve kulda, hõbedat, vaske ja teisi väärismetalle kaevandava ning töötleva kaevandusimpeeriumi.
järgmine saade: Arvi Parbo
Kaevanduste varju jääb aga lugu sellest, kuidas Saksamaal mäeinseneriks õppinud ja söekaevanduses praktikal käinud Arvi Parbo samm-sammult ülespoole liikus, abiks õppimistahe ning taip olla õigel ajal õiges kohas. Olgu siis sedapuhku ENNE SAADET jagatud välja kõige huvitavam intevjuu, mille 70 minutit saavad alguse nimelt söekaevandustest ja juhatavad meid läbi järgnevate aastakümnete jooksul ette tulnud otsustuspunktide.
Kristy Kultas-Ilinsky
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: juba väikese lapsena küüditati ta koos vanematega Siberisse, teaduskraadi sai ta Moskva ülikoolist ja teadustööd tegi ta koos abikaasa Igor Ilinskyga juba aastakümneid Ameerika Ühendriikides. Nad uurivad ajupiirkondi, mis juhivad keha motoorikat. Eriti huvitavad Kristyt Parkinsoni tõve tekkepõhjused ja ravivõimalused. Praegu on Ilinskyd ametis uue aju atlase ettevalmistamisega. Kuigi Kristy Kultas on oma elu jooksul elanud Eestis vaid kaheksa aastat, ütleb ta saates selges eesti keeles, et peab end alati eestlaseks ja eesti teadlaseks.
Vaata saadet ja lisamaterjali: Ajuteadlane Kristy Kultas-Ilinsky (26.02.2012)
järgmine saade: Kristy Kultas-Ilinsky
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas, Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: juba väikese lapsena küüditati ta koos vanematega Siberisse, teaduskraadi sai ta Moskva ülikoolist ja teadustööd on ta aastakümneid teinud koos abikaasa Igor Ilinskyga Ameerika Ühendriikides. Nad uurivad aju piirkondi, mis juhivad keha motoorikat. Eriti on teda huvitanud Parkinsoni tõve tekkepõhjused ja ravivõimalused. Praegu on nad ametis uue aju atlase ettevalmistamisega. Kuigi Kristy Kultas on oma jooksul Eestis elanud vaid 8 aastat, kuid ütleb saates selges eesti keeles, et on end alati pidanud eestlaseks ja eesti teadlaseks.
Sissejuhatuseks pühkisime tolmu eelmise hooaja esimeselt saatelt, mille peategelaseks molekulaarbioloog Mart Saarma ja tema närvikasvufaktoritele keskenduvad uuringud Helsinki Ülikooli biotehnoloogiainstituudis. Saate ettevalmistamise käigus sai linti võetud ka akadeemik Mart Saarma avalik loeng “Biotehnoloogilisi lähenemisi neurodegeneratiivsete haiguste ravis“, mille ta pidas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsil.Tehniline kunstiajalugu ehk Bosch või Brueghel
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks on tõepoolest kunstnik, keda selle autoriks peetakse. Et tegemist on originaali, mitte võltsinguga? Või kuidas määrata maali ligilähedast vanust? Just neidsamu vastuseid otsis Eesti jaoks erakordne, kolm aastat väldanud rahvusvaheline projekt, mille vältel uuriti teaduslikult läbi neli sarnast, kuid erinevais riikides asuvat maali. Selgitamegi, missugused on Kumu kunstimuuseumis kasutatavad tehnoloogiad, mis aitavad kunstiajaloolaste ette kerkivaid probleeme lahendada.
Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et see pole tõsi – vähemasti 100 aastat enne kuulsat eurooplasest meresõitjat jõudsid Lõuna-Ameerika randa Polüneesia saarestikust pärit inimesed.
Sellele järeldusele tuli eesti juurtega teadlane Vaikse ookeani väikesaartel elavate põliselanike ja nende koduloomade DNAd uurides. Just siinsed uurimistulemused lubavad Lisal väita, et üle ookeanide liiguti tunduvalt varem ja vastupidises suunas, kui seni arvatud. Kusjuures selle rahvusvahelise kiremöllu tekitanud avastuse tegi Matisoo kanaluude põhjal!
Vaata saadet ja lisamaterjali: Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith (18.03.2012)