Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smithväidab, et see pole tõsi – vähemasti 100 aastat enne kuulsat eurooplasest meresõitjat jõudsid Lõuna-Ameerika randa Polüneesia saarestikust pärit inimesed.Sellele järeldusele tuli eesti juurtega teadlane Vaikse ookeani väikesaartel elavate põliselanike ja nende koduloomade DNAd uurides. Just siinsed uurimistulemused lubavad Lisal väita, et üle ookeanide liiguti tunduvalt varem ja vastupidises suunas, kui seni arvatud. Kusjuures selle rahvusvahelise kiremöllu tekitanud avastuse tegi Matisoo kanaluude põhjal!
Lisa päris oma neiupõlve perekonnanime isalt, kes lootis, et eestlasele iseloomulikud markerid peegelduvad ka tütre geeniproovis, kuid kahjuks on Elizabethi side eestlastega pigem hingeline kui geneetiline. Sellest hoolimata on ta eesti sugulastega sidemete loomist ja hoidmist pidanud enese jaoks vajalikuks. Vaata videot, kus keerulise isikliku ajaloo ja taustaga Lisa kirjeldab emotsionaalselt ühisosa oma eesti suguvõsaga.
Füüsilise antropoloogia ABC
Füüsilised antropoloogid kasutavad inimese ja tema ajaloo uurimiseks bioloogia vahendeid. Matisoo-Smith on oma uurimistöös palju avastusi teinud tänu DNA-analüüsidele, ajades kaugetest aegadest pärit hõimude jälgi mitokondrite lahkamise teel. Enamasti mõeldakse DNA all raku DNA-d, mis päritakse mõlemalt vanemalt – 50% emalt ja 50% isalt – ning mis moodustab unikaalse DNA-kombinatsiooni ja teeb iga inimese ainulaadseks. Aga lisaks sellele on ka mitokondriaalne DNA, mida uurides saab sügavuti uurida põlvnemist. Mitokondrid on rakkude sees asuvad väikesed kehakesed, mis tegelevad rakule energia kättesaadavaks tegemisega. Kauges minevikus olid mitokondride esivanemad iseseisvalt elanud olendid, aga nüüd elavad nad juba sadu miljoneid aastaid teiste rakkude sees. Kuid mitokondritel on seniajani oma geenid, täiesti eraldi rakutuumas paiknevatest geenidest. Ja erinevalt tuumageenidest, mille kõik olendid pärivad oma mõlemalt vanemalt, pärinevad mitokondrid kõigi oma geenidega ainult emalt. Seetõttu teebki Matisoo-Smith oma uurimistöös järeldusi emade pärandatud geneetilise info põhjal. Järgnevas videos räägib füüsilise antropoloogia professor Matisoo-Smith lisaks oma teadustööst, kuidas ta selle alani jõudis ja mis teda selle juures köidab.
Richard Villems: Lisa Matisoo teadustööst
Richard Villemsi sõnul paistab Lisa Matisoo teadustöö silma nutikuse poolest. Loomade DNA uurimine oli originaalne moodus, mis tegi Matisoo üle maailma kuulsaks. Lisaks räägib Villems ka sellest, kuidas geneetika on antropoloogilistele uuringutele kaasa aidanud ja kuidas geneetilisi uuringuid tehakse.
Richard Villems rahvaste päritolust
Kuidas on võimalik geneetiliselt üht rahvast teisest eristada? Akadeemik Villems alustab selle probleemi lahkamist rääkides antropoloogia üldistest seaduspärasustest, lingvistikast ja jõudes välja Aafrika, populatsioonigeneetika ja fossiilideni. Nii saab video vaataja teada, milliste eksiarvamuste kütkeis olid teadlased enne geneetikat ja millist rolli mängib antropoloogias lingvistika. Lisaks ka mitokondriaalsest DNA-st ehk mtDNA-st ja eestlaste päritolust.
Lisa Matisoo rahvaste rändest ja bioloogilistest tõenditest
Pikk intervjuu Matisooga, kus ta räägib iidsete rahvaste rändamisest üldiselt ja selgitab ka oma teadustöö üksikasju. Vastuse leiavad küsimused, miks on polüneeslaste ränne nii tähenduslik ja eriline uurimisobjekt ning kuidas haakusid rottide mitokondrilise DNA uurimise tulemused seniste antropoloogiliste teadmiste ja kanade luude DNA-uuringutega.
Elizabeth Anne Matisoo-Smith on füüsilise antropoloogia professor, kelle peamiseks uurimistööks on DNA-analüüside põhjal välja selgitada Vaikset ookeani ületanud inimeste päritolu ja liikumisteed. Ajaloo rekonstrueerimisel kasutab ta tänapäeva ja iidsete populatsioonide DNA-d ning arheoloogilisi ja lingvistilisi tõendeid. Elizabeth Anne Matisoo sündis Hawaiil, kuid nimi Matisoo on pärit Eestist…
Kuidas selgitab Elizabeth Matisoo-Smith kanade jõudmist Lõuna-Ameerikasse enne Kolumbuse avastusretke ja kuidas on looga seotud maguskartulid.
Nimeta kolm asja, mida akadeemik Richard Villems oma intervjuus „Püramiidi tipus“ saatejuhile Mihkel Kärmasele ütleb Aafrika Eeva kohta.
Kui maadeuurija Thor Heyerdahl küsis 1947. aastal Raroia saarte vanameestelt, kust suunast Tiki tuli, meenutas üks neist, et Tikil oli kaasas lähedane sugulane Maui ja tema tuli… Kust?
Karu ja inimese ühine teekond jääjätumaale
Nii taimestiku, loomastiku kui ka inimese levikuala on Põhja-Euroopas viimase 40 000 aasta jooksul nihkunud korduvalt edasi-tagasi põhja-lõuna suunas. Eriti külmades tingimustes säilis elusloodus koos inimesega Euroopas praktiliselt ainult niinimetatud jääpagupaikades ehk refuugiumites, kust siis taimed, loomad ja inimene taganeva mannerjää kannul jälle põhja poole levisid. Uuemad uurimused kinnitavad, et igati tõenäoliselt oli karu ja inimese teekond jääjätumaale ühine. (Horisont, 2003)
VIDEO: Tartus geenifoorumil esines 18. juunil Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo, kelle sõnul on väike osa praeguse inimese genoomist pärit kümnete tuhandete aastate eest elanud neandertaallastelt. (ERR)
Intervjuu Richard Villemsiga
Iiri munkadest, Himmlerist ja Aafrika Eevast ehk mõtisklusi inimese põlvnemise ja suguluse teemadel. (Eesti Loodus, 2000)
Kaks Oscarit võitnud film Norra bioloogist Thor Heyerdahlist, kes sai maailmakuulsaks Kon-Tiki ekspeditsiooniga. Innustatuna Polüneesia rahvapärimustest tegi ta ise läbi hulljulge meresõidu Peruust Polüneesiasse. Tollased asjatundjad pidasid balsapuud kergesti vettivaks ning arvasid, et see vajab regulaarset kaldal päikese käes kuivatamist. Samuti väideti, et avatud parve madal lagi on avaookeanil ebaturvaline, sest lained võivad ilma parrasteta parvelt inimesed kergesti merre pühkida. Lisaks oldi veendunud, et parv laguneks merel lihtsalt laiali, sest lainete tõttu pidevas liikumises olevad balsapalgid hõõruvad katki parve kinnitusköied. Keegi ei osanud arvata, et see võiks algeliste alustega võimalik olla, kuid vapper bioloog tõestas vastupidist.
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith
Lisa Matisoo oma eesti taustast
Lisa päris oma neiupõlve perekonnanime isalt, kes lootis, et eestlasele iseloomulikud markerid peegelduvad ka tütre geeniproovis, kuid kahjuks on Elizabethi side eestlastega pigem hingeline kui geneetiline. Sellest hoolimata on ta eesti sugulastega sidemete loomist ja hoidmist pidanud enese jaoks vajalikuks. Vaata videot, kus keerulise isikliku ajaloo ja taustaga Lisa kirjeldab emotsionaalselt ühisosa oma eesti suguvõsaga.
Füüsilise antropoloogia ABC
Füüsilised antropoloogid kasutavad inimese ja tema ajaloo uurimiseks bioloogia vahendeid. Matisoo-Smith on oma uurimistöös palju avastusi teinud tänu DNA-analüüsidele, ajades kaugetest aegadest pärit hõimude jälgi mitokondrite lahkamise teel. Enamasti mõeldakse DNA all raku DNA-d, mis päritakse mõlemalt vanemalt – 50% emalt ja 50% isalt – ning mis moodustab unikaalse DNA-kombinatsiooni ja teeb iga inimese ainulaadseks. Aga lisaks sellele on ka mitokondriaalne DNA, mida uurides saab sügavuti uurida põlvnemist. Mitokondrid on rakkude sees asuvad väikesed kehakesed, mis tegelevad rakule energia kättesaadavaks tegemisega. Kauges minevikus olid mitokondride esivanemad iseseisvalt elanud olendid, aga nüüd elavad nad juba sadu miljoneid aastaid teiste rakkude sees. Kuid mitokondritel on seniajani oma geenid, täiesti eraldi rakutuumas paiknevatest geenidest. Ja erinevalt tuumageenidest, mille kõik olendid pärivad oma mõlemalt vanemalt, pärinevad mitokondrid kõigi oma geenidega ainult emalt. Seetõttu teebki Matisoo-Smith oma uurimistöös järeldusi emade pärandatud geneetilise info põhjal. Järgnevas videos räägib füüsilise antropoloogia professor Matisoo-Smith lisaks oma teadustööst, kuidas ta selle alani jõudis ja mis teda selle juures köidab.
Richard Villems: Lisa Matisoo teadustööst
Richard Villemsi sõnul paistab Lisa Matisoo teadustöö silma nutikuse poolest. Loomade DNA uurimine oli originaalne moodus, mis tegi Matisoo üle maailma kuulsaks. Lisaks räägib Villems ka sellest, kuidas geneetika on antropoloogilistele uuringutele kaasa aidanud ja kuidas geneetilisi uuringuid tehakse.
Richard Villems rahvaste päritolust
Kuidas on võimalik geneetiliselt üht rahvast teisest eristada? Akadeemik Villems alustab selle probleemi lahkamist rääkides antropoloogia üldistest seaduspärasustest, lingvistikast ja jõudes välja Aafrika, populatsioonigeneetika ja fossiilideni. Nii saab video vaataja teada, milliste eksiarvamuste kütkeis olid teadlased enne geneetikat ja millist rolli mängib antropoloogias lingvistika. Lisaks ka mitokondriaalsest DNA-st ehk mtDNA-st ja eestlaste päritolust.
Lisa Matisoo rahvaste rändest ja bioloogilistest tõenditest
Pikk intervjuu Matisooga, kus ta räägib iidsete rahvaste rändamisest üldiselt ja selgitab ka oma teadustöö üksikasju. Vastuse leiavad küsimused, miks on polüneeslaste ränne nii tähenduslik ja eriline uurimisobjekt ning kuidas haakusid rottide mitokondrilise DNA uurimise tulemused seniste antropoloogiliste teadmiste ja kanade luude DNA-uuringutega.
Loe edasi (ja täienda) Vikipeedias
Roheline Kool
Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:
Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!
Kasulikku lugemist, vaatamist ja kuulamist
Teaduse helisõnastik: Füüsiline antropoloogia (kõneleb Leiu Heapost)
Pääbo uuris iidse eurooplase DNAd (ERR teadusportaal, 2010)
Moodsa elu surve kiirendab inimese evolutsiooni? (Forte, 2009)
Karu ja inimese ühine teekond jääjätumaale
Nii taimestiku, loomastiku kui ka inimese levikuala on Põhja-Euroopas viimase 40 000 aasta jooksul nihkunud korduvalt edasi-tagasi põhja-lõuna suunas. Eriti külmades tingimustes säilis elusloodus koos inimesega Euroopas praktiliselt ainult niinimetatud jääpagupaikades ehk refuugiumites, kust siis taimed, loomad ja inimene taganeva mannerjää kannul jälle põhja poole levisid. Uuemad uurimused kinnitavad, et igati tõenäoliselt oli karu ja inimese teekond jääjätumaale ühine. (Horisont, 2003)
Samojeedi keelte päritolu probleemistik
Artikkel füüsilise antropoloogia ja populatsioonigeneetika uusimatest uurimistulemustest uurali keelte uurimisel.
VIDEO: Tartus geenifoorumil esines 18. juunil Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo, kelle sõnul on väike osa praeguse inimese genoomist pärit kümnete tuhandete aastate eest elanud neandertaallastelt. (ERR)
Intervjuu Richard Villemsiga
Iiri munkadest, Himmlerist ja Aafrika Eevast ehk mõtisklusi inimese põlvnemise ja suguluse teemadel. (Eesti Loodus, 2000)
Piirialad ja võõramaa mehed. Rahvastikugeneetilistest uuringutest, mis seotud ka Eestiga. (Skeptik, 2011)
Polüneeslased edestasid Ameerikas Kolumbust (Postimees, 2007)
Andres Metspalu: Geneetiline eelsoodumus on laetud püss, eluviisid vajutavad päästikule (TÜ Geenivaramu)
Kaks Oscarit võitnud film Norra bioloogist Thor Heyerdahlist, kes sai maailmakuulsaks Kon-Tiki ekspeditsiooniga. Innustatuna Polüneesia rahvapärimustest tegi ta ise läbi hulljulge meresõidu Peruust Polüneesiasse. Tollased asjatundjad pidasid balsapuud kergesti vettivaks ning arvasid, et see vajab regulaarset kaldal päikese käes kuivatamist. Samuti väideti, et avatud parve madal lagi on avaookeanil ebaturvaline, sest lained võivad ilma parrasteta parvelt inimesed kergesti merre pühkida. Lisaks oldi veendunud, et parv laguneks merel lihtsalt laiali, sest lainete tõttu pidevas liikumises olevad balsapalgid hõõruvad katki parve kinnitusköied. Keegi ei osanud arvata, et see võiks algeliste alustega võimalik olla, kuid vapper bioloog tõestas vastupidist.