Inimese motoorika

Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus on üldse inimese võimete piir? Miks lapse lihased arenevad päevadega, kuid vanaduses muutuvad meie liigutused halvemini juhitavamaks ja aeglaseks? Inimese liigutustegevuse ja kehahoiu funktsiooniga seotud nähtusi ehk motoorikat uurib interdistsiplinaarne teadusharu – kinesioloogia, mille keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor.

Spordimeditsiinist ja kinesioloogiast (Mati Pääsuke)

Sporditeadused on multidistsiplinaarne valdkond, kus ühest küljest kasutatakse loodusteaduslikke meetodeid: füsioloogiat, biomehaanikat, kinesioloogiat, KMI antropomeetriat. Teisest küljest sporditeadused hõlmavad ka sotsiaalteaduslikke komponente: spordipsühholoogiat, spordisotsioloogiat. Ning humanitaarse komponendina lisandub veel spordiajalugu. Tartu Ülikooli teadlased on tuntust kogunud eelkõige  nii-öelda biomeditsiinilise suunitlusega sporditeadustega, kuid jõudumööda arendatakse ka spordipsühholoogiat ja spordipedagoogikat. Professor Mati Pääsuke räägib lahti, millega need keeruliste nimedega valdkonnad sisuliselt tegelevad ja milliste uuringutega tema laboris hõivatud ollakse. Näiteks tegeleb Pääsuke lihaste kontraktiilsuse ehk erutuse mõjul tekkiva kokkutõmbevõime uurimisega.

Lisaks leiad videost vastused järgmistele küsimustele:

  • Miks on teadmised kontraktiilsusest olulised?
  • Milline on kvaliteetne lihas?
  • Kuidas lihaseid kõige paremini treenida?
  • Millised tagajärjed on lihaste kasvu soodustavate toidulisandite söömisel?

Erinevatest lihaskiududest ja vananemise mõjust lihastele (Mati Pääsuke)

Lihas koosneb erinevatest lihaskiu tüüpidest. Professor Mati Pääsuke näitab erinevaid lihaskiudude tüüpe ja selgitab, kuidas toimub vigastatud lihase paranemine. Ta räägib, millised on olulised asjad, millele taastusravi puhul tähelepanu pöörata. Teadlased käsitlevad vananemist kui aeglaselt arenevat põletikku kehas. Tartu laboris püütakse aru saada millised on peamised mehhanismid, mis lihase kõhetumise esile kutsuvad ning mis toimub vananemise protsessis raku siseselt.

 Lihasvalkude uurimisest (Priit Kaasik)

Lihasvalkude uurimine on keeruline protsess. Esmalt tuleb valgud lihasest kättesaada ja kuna valke on lihases palju – ning üldised valguuuringud ei anna teadlastele soovitud vastuseid, tuleb valgud teineteisest eraldada – et neid siis kas gruppidena või ka ühekaupa analüüsida. Ja tegelikult püütakse minna veelgi sügavamale – ka valkude endi sisse. Priit Kaasik selgitab, kuidas uuritakse Tartu laboris lihaseid ka rakutasandil, selgitades, kuidas ja milliste faktorite poolt on lihaskoe kohanemisvõime limiteeritud ja kui suur võim on inimesel neid piire vastavalt oma soovile nihutada.

Vananemisega kaasnevate muutuste uurimisest (Enn Seppet)

Küsimusi, millele Tartu laborites seoses vananemise ja sellega kaasnevate muudatustega vastuseid otsitakse on ridamisi: miks vanuse tõustes väheneb meie lihastemass, miks meie kehaline võimekus alaneb, millal algab vananemine? Kuidas on eakusega kaasnevad muudatused omavahel seotud? Üsna mitmele neist on uuringud andnud uusi, varasemast arusaamast erinevaid vastuseid. Näiteks on kindlaks tehtud, et vananedes hakkavad organismis koed produtseerima  ainevahetuse regulaatoreid, mida nimetatakse interleukiinideks. Tegemist on suhteliselt rahulikult kulgeva põletikulise protsessiga, millest annab märku tsütokiinide taseme tõus veres. Kuidas see mõjutab lihase massi, lihase rakkude kasvu ja lihase rakkude vastavust kehalisele aktiivsusele? Sellest kõneleb Enn Seppet.

Võimete piiridest (Jaak Jürimäe)

Mida mõeldakse selle all, kui tippsportlastest rääkides öeldakse, et sportlase sooritus oli tema võimete piiril? Jaak Jürimäe sõnul tähendab see seda, et sportlane on võimeline võistlustingimustes andma endast parima või natuke isegi ennast ületama. Videos räägib Jürimäe sellest, kuidas tippsportlased ajastavad tippvormi ja kuidas jõutakse isiklike võimete piiride kompamiseni ning kuidas luua treeningprogrammi lähtudes sportlase vanusest.  Mitmetele taolistele küsimustele vastust otsides analüüsivad teadlased sportlaste hapniku tarbimist.

Kõrbetingimuste mõjust sooritusele (Vahur Ööpik)

Selles videos heidame pilgu kliimalaborisse, kus temperatuur ulatub 42 kraadini ning kus tehtavatest katsetest saadakse infot selle kohta, kuidas valmistada ette Afganistani suunduvaid Eesti sõdureid. Labori abil püütakse mõista inimese kohanemisvõimet erinevates tingimustes, vaadates kahte parameetrit: temperatuuri ja õhuniiskust. Näiteks püütakse paremini mõista, millest on tingitud erinevate inimeste erinev kohanemisvõime kuumaga. Üks avastus, mis ka mujal maailmas tähelepanu on tõmmanud, et ühe konkreetse hormooni – prolaktiini – taseme muutus aitab teadlastel selgitada ka seda, kuidas mõjutab kõrge temperatuur aju ning milline on inimese võimekus palavuse käes.

Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor on Tartu Ülikooli spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi juurde kuuluv labor, kus viiakse läbi teadus- ja õppetööd, samuti rakendusuuringuid Eesti tippsportlastega närvi-lihassüsteemi funktsionaalse võimekuse hindamise eesmärgil ning täienduskoolitust sporditreeneritele ja füsioterapeutidele…

Loe edasi (ja täienda) Vikipeediast

Roheline Kool

Seekordsed kooliviktoriiniküsimused:

  1. Tartu Ülikooli teadlased imiteerivad katsekambris Afganistani 40-kraadist kuumust. Katseisik kõnnib seal higistades. Milline hormoon tema veres huvitab Tartu spordifüsiolooge iseäranis. Kuidas peegeldab selle hormooni tase vastupidavuslikku töövõimet?
  2. Selgita veebiakadeemia materjalide põhjal Mati Pääsukese väidet: „Võit jõus on kaotus lihase vastupidavuses.“
  3. Kes on kirjutanud? “Igaüks võib tugevaks saada, sest inimene sai juba siis, kui ta hällis lamas, looduse käest passi kaasa, et ta niisama tugevaks võib saada, nagu näiteks mina, kusjuures samal ajal aga saatan ise surub kätte sarnase elu, mis nooruse jõudu hävitab… /—/ Maailmarekorditega on meil korda läinud inimjõu (kehajõu) piire kõigis üksikute lihasgruppide liigutusviisides matemaatilise täpsusega kindlaks määrata.”

Loe lähemalt viktoriinist Roheline Kool!

Kasulikku lugemist

Rühi ja liikumisaparaadi funktsionaalse seisundi näitajate muutused naisüliõpilastel 12-nädalase rühitreeningu mõjul (Karin Matsina magistritöö, 2006)

Spordipsühholoogia õpik (pdf)

Lihase jõud, kiirus, võimsus ja vastupidavus (Kristjan Port,8 lk. pdf)

Lihaskoe struktuur ja talitlus (Vahur Ööpik, 10 lk. pdf)

Sportlased saavutavad 2060. aastaks inimvõimete piirid (Tarbija24, 2007)

Kas naissportlane suudaks meeste liigas läbi lüüa? (Postimees, 2011)

Inimese võimetel pole piire, kuid piirid ise pole piiritud (Teadus.ee, 2009)

Parim ravim on liigutamine  (Novaator, 2009)

Kas Eesti sporditeadus on valmis sportlasi abistama? (Päevaleht, 2010)

Sportlase tippvormi määrab tema iga (Novaator, 2011)

Füüsiline aktiivsus muudab erksamaks ja entusiastlikumaks (ERR teadusportaal, 2012)

Külmakott valutaval lihasel ei pruugigi nii hea mõte olla (ERR teadusportaal, 2012)

Teismeliste füüsiline aktiivsus vähendab dementsuse ohtu vanas eas (ERR teadusportaal, 2010)

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium