Kuigi plahvatuslik rahvastiku juurdekasv näitab aeglustumise märke, võib ÜRO rahvastikuosakonna prognooside kohaselt selle aasta lõpuks elada maailmas 7 miljardit inimest ning aastaks 2050 võib meid olla juba 10,5 miljardit. Maa ressursse arvesse võttes on igal aastal ligi 80 miljoni inimese lisandumine küllaltki murettekitav. Seda enam, et rohkem kui pooled neist elavad linnades.
Tänapäevasele ehituskunstile esitatakse keerulisi nõudmisi kõikjal maailmas. Igas paigas tuleb arvestada kohalikke nõudmisi ja tihti leitakse neile nõudmistele kõrgtehnoloogilised lahendused.
Dubais asub maailma kõrgeim pilvelõhkuja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest maad on vähe ja see on kallis. “Pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire. Ja üks normaalne maja võikski olla 100-korruseline,” ütleb pilvelõhkujaid ehitanud arhitekt Tõnu Altosaar. [ Vaata lähemalt … ]
Tõnu Altosaare lemmikprojektiks on 1992. aastal valminud BCE Place Torontos. Tegemist on Toronto vanalinnas säilinud ajaloolise hoonetekompleksi ümberehitusega, mille käigus vanad hooned säilitati ja restaureeriti, kinnisesse sisehoovi ehitati aga kaks ülimoodsat kõrghoonet. [ Vaata lähemalt … ]
Suur osa Toronto südalinna tornidest on projekteerinud firma, kus eesti soost arhitekt palju aastaid on töötanud. Uurimegi Tõnu Altosaarelt, kuidas pilvelõhkujaid projekteeritakse, ehitatakse ja missugused on neis kasutatavad uudsed tehnoloogilised lahendused. [ Vaata lähemalt … ]
Ka Eesti arhitektid püüavad luua maju, mis hoiaksid kokku energiat, oleksid valmistatud loodussõbralikest materjalidest ja võimaluse korral suudaksid ka “ise mõelda” – vaata sarja 2020 saadet Tulevikuta maja või tulevikumaja? [ Vaata lähemalt … ]
Tõnu Altosaar
Kuigi plahvatuslik rahvastiku juurdekasv näitab aeglustumise märke, võib ÜRO rahvastikuosakonna prognooside kohaselt selle aasta lõpuks elada maailmas 7 miljardit inimest ning aastaks 2050 võib meid olla juba 10,5 miljardit. Maa ressursse arvesse võttes on igal aastal ligi 80 miljoni inimese lisandumine küllaltki murettekitav. Seda enam, et rohkem kui pooled neist elavad linnades.
Tänapäevasele ehituskunstile esitatakse keerulisi nõudmisi kõikjal maailmas. Igas paigas tuleb arvestada kohalikke nõudmisi ja tihti leitakse neile nõudmistele kõrgtehnoloogilised lahendused.
Kuula lisaks: Vikerraadio Keskööprogrammis 27.01.2011 pikem audioversioon intervjuust.
Aasia pürib kõrgustesse
Dubais asub maailma kõrgeim pilvelõhkuja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest maad on vähe ja see on kallis. “Pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire. Ja üks normaalne maja võikski olla 100-korruseline,” ütleb pilvelõhkujaid ehitanud arhitekt Tõnu Altosaar. [ Vaata lähemalt … ]
Lemmikprojekt = puhas kunst
Tõnu Altosaare lemmikprojektiks on 1992. aastal valminud BCE Place Torontos. Tegemist on Toronto vanalinnas säilinud ajaloolise hoonetekompleksi ümberehitusega, mille käigus vanad hooned säilitati ja restaureeriti, kinnisesse sisehoovi ehitati aga kaks ülimoodsat kõrghoonet. [ Vaata lähemalt … ]
Kõrgtehnoloogia, rohelised katused, päikesekardinad ning vihmavee kogumine
Suur osa Toronto südalinna tornidest on projekteerinud firma, kus eesti soost arhitekt palju aastaid on töötanud. Uurimegi Tõnu Altosaarelt, kuidas pilvelõhkujaid projekteeritakse, ehitatakse ja missugused on neis kasutatavad uudsed tehnoloogilised lahendused. [ Vaata lähemalt … ]
Nutikad ehitised Eestis
Ka Eesti arhitektid püüavad luua maju, mis hoiaksid kokku energiat, oleksid valmistatud loodussõbralikest materjalidest ja võimaluse korral suudaksid ka “ise mõelda” – vaata sarja 2020 saadet Tulevikuta maja või tulevikumaja? [ Vaata lähemalt … ]