Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis defekte olla kuni 25% elanikkonnast. Uurimistöö eesmärgiks on jõuda uue põlvkonna ravimite ja ravimeetoditeni. Kõks ei tea veel, milliste medikamentidega kõnealuseid haigusi tulevikus ravima hakatakse, kuid teada on, millistele protsessidele rakus ja millisele biokeemilisele rajale […]
Juba kaks aastat toodab Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid idee tootmiseni jõudmiseks, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas […]
Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis vaieldamatult kurja teeb, on liigne agrokeemia. Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Vaata saadet ja lisamaterjale: Bioindikaatorid
Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. Enamik IT-firmadest toimetavad kodumaal, aga kolm, kellest saates räägime, on jõudnud oma esindustega ka maailma suurlinnadesse New Yorki ja Bostonisse, ning nende loodud rakendusi kasutavad paljud nimekad firmad. Vaata saadet ja lisamaterjale: IT […]
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata. Vaata saadet […]
Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad. Vaata saadet ja […]
Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju […]
Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnikainstituudi juures asunud Charles Stark Draperi Instrumentatsiooni laboris, kus tegeldi Apollo kosmoseprogrammi rakettide juhtimissüsteemide loomisega. Laats oli tegev ka „Houston we have a problem“ Apollo-13 intsidendi lahendamisel ja osales kosmoselaeva Maale tagasitoomises. Kui Draperi labor MIT-ist eraldus ja muutus […]
Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome […]
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Rakendused navigatsioonis
Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud keeruka võrgupõhise süsteemi tuletornidest ja poituledest, mis tagab vajalikul tasemel olukorrateadlikkuse nii meresõitjale kui ka käidukorraldajale. Nii saab näiteks õigel ajal “koju” tagasi tuua jää survel ära triivinud poi või asendada tühjeneva patarei. Vaata saadet ja lisamaterjale: Rakendused navigatsioonis