Saadete arhiiv
Rakendused navigatsioonis (25.04.2013)
Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud [...]
Sulev Kõks (18.04.2013)
Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib wolframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt [...]Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia (11.04.2013)
Juba kaks aastat toodab Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega [...]Bioindikaatorid (04.04.2013)
Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis [...]IT rakendused (28.03.2013)
Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. [...]Kliimamuutuste mõju taimedele (21.03.2013)
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada [...]Tehnoloogiad kohtuekspertiisis (14.03.2013)
Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti [...]Uue aja kaardid (07.03.2013)
Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on “elus”: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid [...]Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats (28.02.2013)
Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnikainstituudi [...]Vähk (21.02.2013)
Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei [...]Uue põlve päikesepatarei (14.02.2013)
Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. [...]Meditsiinitehnika (07.02.2013)
Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva [...]Biokeemik Tiit Land (31.01.2013)
Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna [...]Taimede liigirikkus (24.01.2013)
Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta [...]Psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp (17.01.2013)
Kas ainult inimesed naeravad? Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. [...]Geoloog Alvar Soesoo (10.01.2013)
Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu [...]Materjaliinsener Henn Liiv (20.05.2012)
70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode [...]Eesti kosmoseprojektid (13.05.2012)
Mitmed maailma nimekaimad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal [...]Pehmed robotid (06.05.2012)
Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohamakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika Keskuses aga ehitatakse [...]
Arved Raudkivi (29.04.2012)
Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib nimetada veelausujaks. Ehkki see kõlab esoteeriliselt, tuntakse teda maailmas kui meest, kes teab [...]Püramiidi tipus – küberkaitse (22.04.2012)
Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. [...]
Molekulaarkardioloog Siiri Iismaa (15.04.2012)
Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase [...]Kõnetuvastus (08.04.2012)
Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. [...]Teedeinsener Arvo Tinni (01.04.2012)
Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, [...]Inimese motoorika (25.03.2012)
Inimesed suudavad järjest kiiremini joosta, kõrgemale ja kaugemale hüpata. Kuidas meie keha sellega toime tuleb, mis hoiab meid igapäevaselt vormis ja kus [...]Bioantropoloog Lisa Matisoo-Smith (18.03.2012)
Läänemaailm peab Ameerika avastajaks Christoph Kolumbust. Kuid Uus-Meremaal töötav eesti soost antropoloogiaprofessor Elizabeth Matisoo-Smith väidab, et [...]Urbanist Andres Sevtšuk (11.03.2012)
Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas [...]Arvi Parbo (04.03.2012)
Kuld on paljude riikide rahandussüsteemide aluseks, selle omamist on peetud läbi aegade heaks investeeringuks. Kindlasti on eestlastegi seas neid, kelle [...]Kristy Kultas-Ilinsky (26.02.2012)
Kristy Kultas-Ilinsky on Tallinnas Vabaduse väljakul asunud kuulsa Kultase kohviku omaniku Nikolai Kultase tütar. Tema elu on olnud täis suuri pöördeid: [...]Tehniline kunstiajalugu ehk Bosch või Brueghel (19.02.2012)
Tehniline kunstiajalugu – ja seda eriti Eestis –, on noor valdkond. Kunstikogujad ja muuseumid on sageli probleemi ees, kuidas tõestada, et teose autoriks [...]Madis Raukas – manipulatsioonid valgusega (12.02.2012)
Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse [...]Jonne Kotta – vetikad, kliima ja Läänemeri (05.02.2012)
Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini [...]Põlevkivitehnoloogia Enefit (30.04.2011)
Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna [...]Tuleviku filmitehnika (23.04.2011)
Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti [...]Tarmo Soomere (16.04.2011)
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju [...]LDI laser-ja optikatehnoloogia (09.04.2011)
Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast [...]Thomas Timusk (02.04.2011)
Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New [...]Angela Ivask (26.03.2011)
“Nano on kõikjal,” ütleb nanomaterjalide toksikoloogiat uuriv Angela Ivask, kes kaitses oma doktorikraadi geenitehnoloogias aastal 2006 Tallinna [...]Peep Talving (19.03.2011)
Peep Talvingu karjäär on olnud väga rahvusvaheline: Haapsalu poiss alustas õpinguid Tartu Ülikoolis ja jätkas Rootsis, edasi tuli töö New Yorgis, siis [...]Henno Sillaste (12.03.2011)
Henno Sillaste on Eesti päritolu Kanada arhitekt, kes on projekteerinud lugematu arvu hooneid Torontos ja Halifaxis. Ka Eestisse on Sillaste jätnud oma [...]Rein Taagepera (05.03.2011)
Maailm tunneb Rein Taagepera ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tuntakse teda ka kui poliitikut ning teadusringkonnas teatakse tema füüsiku tausta. [...]Rando Allikmets (26.02.2011)
Eestlasest molekulaarbioloogi Rando Allikmetsa nimi tõusis komeedina teadustaevasse 1997. aastal, mil teadusajakiri Science avaldas artikli geeni ABCR [...]Endel Tulving (19.02.2011)
Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide [...]Mart Min (12.02.2011)
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leiutanud efektiivse viisi elektrilise impedantsi mõõtmiseks. Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri [...]Jaan Einasto (05.02.2011)
Kõiki maailma astronoome ühendab omavahel ühine uurimisobjekt- Universum. See teeb astronoomiast, eriti kosmoloogiast, kõige rahvusvahelisema teaduse. [...]Tõnu Altosaar (01.02.2011)
Hiljuti projekteeriti Dubaisse juba 165-korruseline maja, mis näitab omaniku väga suurt edevust. Kuid kõik maailma suurlinnad pürivad taeva poole, sest [...]Polaaruurijad (29.01.2011)
Eesti polaaruurijad on Antarktika ekspeditsioonides osalenud alates 1957. aastast. Lõunapoolust ümbritsevale Antarktisele on kuhjunud umbes 30 miljonit [...]Mart Saarma (15.01.2011)
Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes [...]
Õigused
Kasutatud/viidatud meedia (videod/esitlused/fotod/artiklid) õigused võivad erineda, palun kontrolli!
Toetajad
Esimese saate vaatajamängu võitis Kaire Toomla
Eelmisel nädalal küsisime: millise haruldase metalli varud Eestis on Euroopa ühed suuremad: