Rubriigi arhiiv: Püramiidi tipus

Teadussaate Püramiidi tipus 3. hooaeg

Väljapaistvaid kodu- ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari “Püramiidi tipus” alustab oma kolmandat hooaega 10. jaanuaril. Võtted on tehtud ja saated on juba montaažilaual.
Küsime, mida vaatajail tänavu oodata on. Meie küsimustele vastab saate produtsent Ene-Maris Tali.
Missugused on uue hooaja teemad, kes persoonid?
Algaval hooajal jõuab eetrisse taas 16 saadet. Kui kahel esimesel hooajal eelistasime teadlasi, kes elavad ja töötavad väljaspool Eestit, et tutvustada nende töid-tegemisi ja panust teadusesse, siis tänavu uurime, millega tegelevad teadlased kodus, Eestis.  Teemade valikul arvestasime  teadlaste, teadusasutuste ja kõrgkoolide esitatud soovitusi , et pilt Eesti teadusest  ja teadlastest saaks võimalikult mitmekülgne.Alustan kaugematest teemadest, neid on vaid kolm.  Kaks kõige põnevamat persooni on kahtlemata  loomade emotsioonide uurija ja  üks kuulsamaid neuroteadlasi maailmas Jaak Panksepp, ning  teine, Bostonis elav insener Ain Laats, kes osales  Massachussettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) laboris töötades USA kosmoselaeva Apollo juhtimis- ja navigatsiooni süsteemide  loomisel. Kolmas teema, mis salvestati Tallinnas, Tartus, New Yorgis ja Bostonis kuulub IT valdkonda: noored mehed on Eestis mõelnud välja ideed ja loonud rakendused, mida nüüd müüakse toodetena maailma suurlinnades asuvates kontorites.
On ka teemad, mis puudutavad vaatajat otseselt. Meid kõiki huvitab, kas teadlastel on õnnestunud leida tehnoloogiaid, mis aitaksid vähki haigestumise riski tuvastada, või uusi ravimikandidaate ja senisest paremaid tulemusi andvaid ennetavaid diagnoosimeetodeid. Küsime seda Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlastelt. Veel teinegi teema on seotud meditsiiniga – Ivo Fridolini töörühm on loonud mitmeid optilisel meetodil põhinevaid seadmed, millest näiteks dialüüsi järelvalveseade on antud  juba haiglasse arstide käsutusse. Mitu teemat on seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Põnev teema on laamtektoonika. Kui vulkaanid mõnes maakera punktis tuhka taevasse paiskavad, mõjub see kohe ka meile – esimesena on häiritud  lennuliiklus. Aga paljud teist teavad, et kõik meie kivimid ja metallid on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel?  Laamade triivil on otsene süü selles, miks me asume paigas, kus me asume, sest laamad, mis on pidevas liikumises,  kandsid meie lõunapoolkeralt ära siia põhjapoolkera parasvöötmesse. Troopilise kliima lopsaka taimestiku jäänustest on tekkinud meie põlevkivi ja dolomiit….
Martin Zobeli uurimisrühm selgitab taimede liigirikkuse põhjusi, Ülo Niinemetsa tippkeskuse teadlased püüavad selgitada taimede stressi ja kliimamuutuste mõju taimestikule, räägime kuklastest ja kiletiivalistest, kes tundlike bioindikaatoritena annavad teada looduse saastatuse tasemest. Oleme juba harjunud, et digitaalne kaart on saanud osaks meie igapäevaelust – GPS aitab autojuhti võõra linna liikluses õigel teel püsida, tuvastame digikaardil, kus asub otsitav aadress, saame vaadata vahemaa läbimiseks kuluvat aega jne. Need kõik on uue aja kaardid, mida valmistab Regio.Käime kohtuekspertiisi instituudis, et teada saada, kuhu on arenenud nende kasutada olev tehnoloogia. Nüüd, kus vajadus taastuvenergia järele järjest kasvab, arendatakse mitmel pool maailmas tehnoloogiaid, mis teeksid päikesepaneelide tootmise lihtsaks ja odavaks ning kasutatavad materjalid neelaksid hästi päikesevalgust.  Huvitava ideega tuli välja TTÜ materjaliteaduse instituudi teadlane Malle Krunks, kelle laboris suudetakse keemiliste protsesside tulemusena toota õhukest kilet, mis vastab kolmanda põlve päikesepatareide kattematerjalidele esitatavatele nõuetele.  Need on vaid osa teemadest.
Neeme Raua kõrval on taas uus saatejuht?  
Jah, ja meie uue saatejuhi valis Neeme Raud. Tema nimi on Astrid Kannel. Kummagi saatejuhi teha on 8 saadet. Astridi pärusmaa teles on välispoliitilised saated ja nüüd juba üle aasta on ta uudiste ankur, aga huvi teadussaadet teha tuli temalt endalt. Astridi valik on end igati õigustanud. Muide, elukutset valides oli ta kaalunud tõsiselt ka teadlaseks saamist, aga otsustas siiski ajakirjanduse kasuks. Kuid teaduses toimuvaga on ta väga hästi kursis.
Kas kolmandaks hooajaks on kõik nii paigas, et uuendusi enam ei tehta?
Ei, muudatusi on ikka ka. Nimelt otsustasime lõpetada koolinoortele mõeldud  Rohelise Kooli viktoriini, mis kestis kolm kuud ja kus iga saade tõi uued küsimused, sest sellise formaadi puhul polnud huvilistel mõtet poole pealt vastajatega liituda, kuna võidulootust nagunii enam ei olnud. Tänavu on viktoriini asemel vaatajamäng. Iga saate kohta esitame ühe teemaga liituva pildi, millega kaasneb küsimus – avaldame pildi Facebookis, www.err.ee ja teadus.err.ee lehel –  piltküsimusele saab vastata vaid mõne klikiga. Kas vastus läks täppi ja kellele tõi auhinna, saab teada varsti pärast saadet.
Püramiidi tipus on eetris alates 10. jaanuarist neljapäeviti kell 20.30 ERR-is. Saade valmib TeaMe programmi raames ESF toel.  
Postitatud rubriiki Püramiidi tipus | Kommenteerimine suletud

Hooaja 2013 salvestused algavad

Püramiidi tipus on alustab täpselt täna (ehk 23.08) oma kolmanda hooaja saadete salvestusi. Sedakorda keskendume enam Eesti teadusasutustele ja seal uuritavatele teemadele. Esimestes saadetes selgitame, kuidas Eesti praegune territoorium lõunapoolkeralt, Antarktika lähedalt oma praegusele kohale sõidutati, kus ja millal tekkisid meie maavarad ja millised on tuleviku ressursid, missugused on laamade triivist tingitud globaalsed protsessid, mis […]

Postitatud rubriiki Püramiidi tipus | Kommenteerimine suletud

“Püramiidi tipus” alustab uut hooaega