Madis Raukas – manipulatsioonid valgusega

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 12. veebruar 2012

Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse saamiseks, täpsemalt luminofoore – materjale, mis kiirgavad valgust. Mullu tuli Raukase koordineeritud töörühm välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega, avaldades artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas. Tänu uuele tehnoloogiale ja materjalidele on nüüd võimalik saavutada selliseid valgustugevusi, mis enne olid kättesaamatud. Näiteks telepildis, kus rohelise värvi parema projitseerimise üle on pikka aega vaeva nähtud. Võimalus rohelist ekraanil nähtavalt lisada, muudab pilti oluliselt.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Madis Raukas – manipulatsioonid valgusega (12.02.2011)
Kordused: ETV reede, 17.02 kell 13:45 ETV2 teisipäev 14.02 kell 23:00

Kuula Madis Raukase intervjuude raadioversiooni: Keskööprogramm 20.02.2012

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

järgmine saade: Madis Raukas

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 10. veebruar 2012

Pühapäeval 12.02.2012 kell 20:00 ETV eetris oleva “Püramiidi tipus” persooniks on füüsik Madis Raukas, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris luminofoore – materjale, mis kiirgavad valgust. Valgust kiirgavad ained huvitasid Madis Raukast juba Tartu Ülikooli füüsikateaduskonnas õppides. Doktorikraadi sai ta aastal 1997 Georgia Ülikoolis Füüsika-ja Astronoomiateaduskonnas ning nüüd juba ligi 15 aastat töötab ta valgusallikaid valmistavas firmas Osram Sylvania. Aastal 2011 tuli Madis Raukase juhitud uurimisgrupp välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega. Töögrupp avaldas artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas.  Tüüpiliselt on see piirkond, kus nii tuntud nitriidide materjalil põhinevad valgusdiood, kui fosfiididel põhinevad valgusdioodid kaotavad efektiivsuse.

Saatest ja Madis Raukasest aimu saamiseks pakume Harvardi Ülikooli peahoone ees salvestatud intervjuulõiku – ülikooli lõpetades võib värske kraadiomanik suunata oma pilgu kas ülikoolide juures tegelevate teoreetilist teadust viljelevate laborite poole või hakata arendama midagi praktilist ja otsustada rakendusliku teadustöö kasuks. Madis Raukas kirjeldab, kuidas USA-s teadlasi erinevates väljundites rakendadakse ja kuidas on tööstusettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö korraldatud.

Pikemaks kuulamiseks sobib aga Neeme Raua raadio-versioon intervjuust Madis Raukasega mis oli KÖP eetris 20.01.2012.

Postitatud rubriiki eelinfo | Kommenteerimine suletud

Jonne Kotta – vetikad, kliima ja Läänemeri

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 5. veebruar 2012

Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini avastusi, ütleb Eesti Mereinstituudi teadlane Jonne Kotta. Viimastel aastatel on tema huviobjekt rannikumeri – konkreetsemalt, kas vetikad kaitsevad veekogusid kliimamuutuste eest? Kottal on koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt, milles eestlase roll on uurida meretaimede fotosünteetilist produktsiooni – palju mingi liik valgust ja toitaineid tarbib, palju hapnikku toodab ning kuidas kliimamuutus seda protsessi mõjutab. “Püramiidi tipus” käis Austraalia idarannikul, Coffs Harbouri linnas, kus Kotta muuhulgas oma katseid teeb, ja kuulis, kuidas uurimustöö teisel pool maakera on seotud meie koduse Läänemerega.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Jonne Kotta – vetikad, kliima ja Läänemeri (05.02.2011)
Kordused: ETV reede, 10.02 kell 13:45 ETV2 teisipäev 07.02 kell 23:03

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

järgmine saade: Jonne Kotta

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 3. veebruar 2012

Kliima soojenemine tekitas Jonne Kottas huvi kliima globaalsete  ja lokaalsete muutuste seoste vastu ning koostööpartnerite otsimine viis ta parimate Austraalia ülikoolideni.
Selle hooaja esimese “Püramiidi tipus” (ETV eetris pühapäeval 05.02.2012 kell 20:00) persooniks on Jonne Kotta – merebioloog, kes on teadurina töötanud muuhulgas Pariisi Loodusmuuseumis, Taani Keskkonnauuringute Instituudis, Turu Ülikoolis ja Stockholmi Ülikoolis. Lisaks mitmekesistele rahvuslikele ja Euroopa Liidu koostöövormidele on Jonnel praegu koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt ja arendamisel uued teadusideed. Seetõttu ta elab ja teeb teadustööd praegu Austraalias, kus uurib rannikumere põhjataimestikku ja seda, millised asjaolud määravad koosluste produktsiooni looduses. [ loe edasi ja täienda Vikipeedias: Jonne Kotta ]

Ilmar Kotta räägib merebioloogia muutustest viimase 40 aasta jooksul, lisaks omadustest ja tegemistest, mis teevad Jonne Kottast tõelise tippteadlase.
Intervjuusid Jonne Kottaga kogunes meil pea kaks tundi – nagu ta ise ütleb tuleb võimsaid laineid vaadates palju häid mõtted ja seda trendi kinnitab kindlasti ka möödunud hooaja saade laine-uurija Tarmo Soomerega (vt saade, täispikad intervjuud). Aga meil on võimalus lisada siia ritta veel üks merebioloog – Jonne isa Ilmar Kotta – ning teha kaugeleulatuvaid antropoloogilisi järeldusi mere mõjust muhedale jutukusele :-)

 

 

 

Postitatud rubriiki eelinfo | Kommenteerimine suletud

“Püramiidi tipus” alustab uut hooaega

Autor Peeter Marvet | Avaldatud: 30. jaanuar 2012

“Püramiidi tipus” teine hooaeg algab pühapäeval 05. veebruaril kell 20 saatega merebioloog Jonne Kottast – ja nüüd on paras aeg ka veebile elu sisse puhuda ning korraldada nii, et saadete kohta käiv inff ja lisamaterjal jõuaks mugavalt huvilisteni nii veebi, Youtube’i, sotsmeedia kui postilisti vahendusel.

Eelmisel aastal sai 16 pooletunnise saatega kokku veebi välja pandud 24 tundi videot – lisaks eetriversioonile ka kergelt puhastatud ja teemadeks jagatud intervjuud mis võimaldavad huvilisel tempo maha võtta ja kuulda kõike seda mida saate-meeskond. Videod on kvaliteetselt ja harjumuspäraselt Youtube’is ning selle aasta veebikujundus aitab neil loodetavasti ka teenitud tähelepanu saada – seniks aga viited mõnele paremale palale mullusest:

Alates kevadest pole meie Youtube-kanalil ka 15-minuti-piirangut, mistõttu saame panna välja materjali täpselt sellises pikkuses nagu sisuliselt sobilik tundub – ning playlist’idesse hakkame koondama materjali saate kaupa. Kui oled Youtube igapäevane kasutaja soovitame astuda läbi Veebiakadeemia kanalilt youtube.com/user/veebiakadeemia ning klõpsata nuppu Subscribe – siis näed kohe ära kui sisu lisame … ja olgu öeldud, et see saab reeglina juhtuma enne tele-eetrit.

Lisaks läheb nüüd ja edaspidi igal kolmapäeval veebi saate eelinfo – ning sellega koos ka mingi osa lisamaterjalist, harilikult midagi sellist mis saates vähem kasutatud ehk juttu saatepersooni taustast. Info sellest läheb ka meie Facebooki lehele facebook.com/Veebiakadeemia ning postilistis, Sulle sobiliku teavitusviisiga saad liituda lehe ülaservas klõpsates nuppu Meeldib! või sisestades oma e-postiaadressi ja klõpsates Tellin (kuna ka meile ei meeldi spämm tuleb oma soovi kinnitada klõpsates saabunud e-kirjas olevale lingile).

Postitatud rubriiki Püramiidi tipus | Kommenteerimine suletud

Põlevkivitehnoloogia Enefit

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 30. aprill 2011

Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna õlitehast, mis peaks valmis saama aastal 2012. Lisaks arendustele Eestis pakutakse meie ainulaadset tehnoloogiat ka maailmaturul – Jordaaniasse rajatakse Enefit 280 tehnoloogial töötav elektrijaam ja õlitehas. Hiljuti omandati ka suurim kompleksne eraomandis olev põlevkivivaru USA Utah osariigis, kus alustatakse ettevalmistusi kuni 57 000 barrelise päevatoodanguga põlevkivitööstuse väljaarendamiseks.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Põlevkivitehnoloogia Enefit (eeter 30.04.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Tuleviku filmitehnika

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 23. aprill 2011

Kaks Eesti noormeest, vennad Kaur ja Kaspar Kallas aitasid USA firmal Silicon Imaging välja töötada maailma teadaolevalt esimest kolmemõõtmelist pilti salvestavat videokaamerat. Eestlaste osa oli ehitada mobiilne riistvaralahendus ehk salvesti SI kaamerapeadele. Aga kuhu areneb tuleviku filmitehnoloogia? Küsime seda Hollywoodis töötavalt operaatorilt Alar Kivilolt ning režissöör-lavastajalt Ilmar Taskalt.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Tuleviku filmitehnika (eeter 23.04.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Tarmo Soomere

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 16. aprill 2011

Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju alal. Tartu ja Moska ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkretseelt lainefüüsikale pühendunud teadlane  on Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liige. Täna uurib tema töörühm, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Tarmo Soomere (eeter 16.04.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

LDI laser-ja optikatehnoloogia

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 9. aprill 2011

Küllap ei osanud esimeste laserite leiutajad ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse – sidetehnoloogiast keskkonnaseireni, tootmisest meditsiinini, meelelahutusest teadusuuringuteni. Eesti teadlased on laseritega teadustöid teinud juba mitukümmend aastat ning aastal 1991 loodud eestlaste ettevõte Laser Diagnostic Instruments klientide hulgas on USA, Kanada, Mehhiko, Saksamaa, Hollandi, Norra, Soome, Rootsi, Portugali, India, Poola, Iisraeli ja Venemaa ettevõtted ning riiklikud institutsioonid.

Vaata saadet ja lisamaterjali: LDI laser-ja optikatehnoloogia (eeter 09.04.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Thomas Timusk

Autor Püramiidi tipus | Avaldatud: 2. aprill 2011

Eksperimentaalfüüsik Thomas Timusk on sündinud 3. juunil 1933. aastal Eestis. Bakalaureusekraadi füüsikas sai ta Toronto Ülikoolist, doktorikraadi USAs New Yorgi osariigis asuvast Cornelli Ülikoolist. Järeldoktorantuuri õpingud viisid teda Saksamaale ja USAsse. Tööle asus ta Kanada väikelinna Hamiltoni McMasteri Ülikooli, kus ta tegeleb erinevate materjalide omaduste uurimisega infrapunakiirguse abil. Kasutades infrapunaspektroskoopiat, on ta uurinud võremoonutusi leelishalogeniidkristallides, kvaasikristalle, eksitonide gaasi elektron-auk vedelikus pooljuhtides, kosmilist reliktkiirgust ja kiirguse levikut soojustavates materjalides, nagu klaaskiud ja hane suled. Tema praegune töö on seotud raskete fermionidega ülijuhtide ja orgaaniliste ning vaskoksiidülijuhtide uurimisega.

Vaata saadet ja lisamaterjali: Thomas Timusk (eeter 02.04.2011)

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium